Katre Talviste
„Looduselt kaasa saadud füüsiliste võimete ilmutamisel on minu tippsoorituseks see, kui ükskord kukkusin õhtusöögi ajal tooli pealt laua alla. Lihtsalt juhtus. Laudkondseid üllatas üliväga, mind ennast tõtt-öelda mitte eriti. Täpselt nii polnud varem juhtunud, aga sellega, et kuidagi nii võib iga hetk juhtuda, on tulnud eluaeg arvestada. Üllatuma hakkasin ma siis, kui paari aasta eest esimest korda elus ei juhtunud, ehkki kõik tingimused olid loodud, tooli ja laua asemel selge kiilasjää ja puha. Üllatuma selles mõttes, nagu üllatud, kui koged midagi seniolematut, ja mõtled, et vaat siis, või niimoodi näeb see seestpoolt välja.“
Kuidas see ilukirjanduse ja tõlkimise seotud on? Loe siit.
(pilt: Kairit Leibold, ERR)
