LR kuldsari

LOOMINGU RAAMATUKOGU KULDSARI toob uuesti lugejate ette valiku Loomingu Raamatukogus läbi aegade ilmunud teostest. Need on kuue kümnendi lemmikud, mis kinnitavad, et klassika ei aegu! Aastas ilmub kuus raamatut, üks raamat iga kahe kuu tagant.

„LR kuldsarja“ saab tellida soodsa hinnaga otse postkasti kuni 20. veebruarini 2023. Sarja saab tellida ka e-raamatutena. Täpsem info: www.tellimine.ee/kuldsari.

Kuldsarja paberraamatuid leiab Apollost, Rahva Raamatust, Raamatupoest Puänt ja Raamatukoistsamuti Lehepunkti müügipunktidest üle Eesti.

E-raamatud on müügil siin.

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

2023 ILMUVAD RAAMATUD
Klõpsa kaanepildil, et raamatust lähemalt lugeda!

  

  

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

2022 RAAMATUD

Kuldsarja on kujundanud Maris Kaskmann.

 

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

2021 ILMUNUD RAAMATUD

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

2020 ILMUNUD RAAMATUD

 

Zdeněk Jirotka. „Saturnin“

Tšehhi keelest tõlkinud Leo Metsar 

„Asjaolu, et olen nii kaua kirjanduse juures vastu pidanud, kinnitab, et ma seda tööd veel korralikult ei oska. Vastasel juhul oleksin juba ammu meremeheks hakanud,“ kirjutab Zdeněk Jirotka (1911–2003) „Saturnini“ eesti väljaande eessõnas 1961. aastal. Elu esimeses kolmandikus jõudis kirglik lõhkeainete entusiast ja tšehhi tulevane kultushumorist Jirotka õppida müürsepa ja ehitusmeistri ameteid, teenida armees raskekuulipildujate alal, töötada veeteede ehituses, kuni viimaks leidis tee kirjanduse ja hiljem raadio juurde. 

1942. aastal ilmunud romaan „Saturnin“ on Jirotka läbimurdeteos, mida saatis tohutu menu nii kodus kui ka võõrsil. Loo peategelane on triksterlik teener Saturnin, kes oma isandat soovimatute romantiliste lähenemiskatsete ja pealetükkivate sugulaste eest kaitstes tõmbab ta kõikvõimalikesse sekeldustesse, et need siis omal moel lahendada.

Raamatu uustrükki ilmestavad Adolf Borni illustratsioonid. 

Ilmub jaanuaris 2023.

Esitrükk: Zdeněk Jirotka. „Saturnin“, tlk Leo Metsar, LR, 1961, nr 40–42 

Jüri Üdi, Joel Sang, Toomas Liiv, Johnny B. Isotamm. „Närvitrükk“

Uustrüki saatesõna kirjutanud Mart Velsker

Jüri Üdi (Juhan Viiding, 1948–1995) 
Joel Sang (sünd. 1950) 
Toomas Liiv (1946–2009) 
Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm, 1939–2014) 

„Närvitrükk“ on eesti nüüdisluule kujunemisse kustumatu jälje jätnud luuletajate Jüri Üdi, Joel Sanga, Toomas Liivi ja Johnny B. Isotamme debüütluulekogu. Samuti on esmakordselt 1971. aastal ilmunud raamat omamoodi õnnelik õnnetus – selle sünnile andis hoogu toonane tsensuur, mis hoidis tagasi nn kassetipõlvkonna kuuendaks debüüdiks planeeritud kolme autori luuledebüüdi ilmumist ning tõmbas parajal hetkel pidurit Loomingu Raamatukogus ilmuma pidanud käsikirjale. Toimetaja Lembe Hiedeli eestvedamisel nägi selle asemel ilmavalgust hoopis nelja luuletaja tekstide valimik, mis paistab silma ootamatu kujundikeele, julgete vormikatsetuste ja riukliku võnkumisega siiruse ja satiiri vahel. 

Loomingu Raamatukogus on „Närvitrüki“ autoritelt ilmunud veel Jüri Üdi „Käekäik“ (1973, nr 33) ja „Armastuskirjad“ (1975, nr 22), Joel Sanga „Abisõnad“ (1983, nr 1) ning Toomas Liivi „Achtung“ (2000, nr 20). 

Ilmub märtsis 2023.

Esitrükk: Jüri Üdi, Joel Sang, Toomas Liiv, Johnny B. Isotamm. „Närvitrükk“, LR, 1971, nr 17 

Marguerite Yourcenar. „Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik“

Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Merike Riives 

Marguerite Yourcenar(1903–1987) on üks silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid XX sajandi prantsuse autoreid, ta on kirjutanud romaane, jutustusi, luulet, esseid ja tõlkinud inglise kirjandust. 1971. aastal valiti ta Belgia Kuningliku Teaduste, Kirjanduse ja Kunsti Akadeemia välisliikmeks ja 1980. aastal esimese naisena Prantsuse Akadeemia liikmeks. 

Eriliselt paelusid Yourcenari Vana-Kreeka ja renessanss, need ajastud on sageli leidnud tee ka tema loomingusse. Klassikalisest kirjandustraditsioonist lähtudes kujundas ta juba varakult välja oma isikupärase, täpse ja jaheda stiili. 

„Silmapaistmatu inimene“ on lugu XVII sajandil elanud hollandlasest Nathanaelist, keda elu viib ka kodumaast kaugemale. Visandades portree sellest „lihtsast“ inimesest, jutustades tema elust ja surmast, püüdlustest ja ka läbikukkumistest, arutleb Yourcenar talle olulistel teemadel, nagu inimese ja looduse vahekord (oma elu viimastel kümnenditel tegeles ta aktiivselt ka ökoloogiaküsimustega), religioon ja dogmad ning inimolu kõige laiemas plaanis. Autor ise on seda romaani nimetanud on vaimseks testamendiks. 

„Ilus hommik“ räägib Nathanaeli pojast, kellest on saanud rändtrupi näitleja. „See on mõistujutt inimese kõige imelisemast võimest – kujutlusvõimest, mis aitab mõista teisi inimesi ja universumit ning olla kunstnik,“ ütleb raamatu saatesõnas tõlkija Merike Riives. 

Ilub mais 2023.

Esitrükk: Marguerite Yourcenar. „Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik“, tlk Merike Riives, LR, 2006, nr 13–15 

Jorge Luis Borges. „Liivaraamat. Shakespeare’i mälu“

Hispaania keelest tõlkinud Kai Aareleid 

Kogumik koondab Argentiina klassiku Jorge Luis Borgese (1899–1986) kaks viimast jutukogu. „Liivaraamatut“ pidas Borges ise elu lõpul oma parimaks proosateoseks.
Labürintlikud ja sümbolistlikud lood viivad lugeja kaasa teisikute viirastuslike ilmutuste, ajaülese armastuse, ketserlike sektide, iidsete ja ainult ühest sõnast koosnevate kirjanduste, lõputu raamatu, matemaatikateadust kummutavate kivikeste, müstilise Paracelsuse ja inimeselt inimesele rändava Shakespeare’i mälu maailma. Borgese käekiri on paljudele eksimatult selge ja äratuntav, teisalt ei ole tema lood kunagi ainult tema lood – ehtborgeslik jutulõng põimub pidevalt mitmesuguste niitidega, mis juhivad lugeja põgusalt kord ühe, kord teise autori juurde, ning sõlmib ta nende peente kõrvalepõigetega tohutusse mõttevoolude ja kirjanduslugude punutisse, mis kobrutab ja paisub välja oma raamidest, ajast ja ruumistki. 

Loomingu Raamatukogus on varem ilmunud ka Jorge Luis Borgese teosed „Hargnevate teede aed“ (1972, nr 5–6), „Kunsttükid“ (1976, nr 50) ja „Aleph“ (1987, nr 15–16) Ott Ojamaa tõlkes. 

Ilmub juulis 2023.

Esitrükk: Jorge Luis Borges. „Liivaraamat. Shakespeare’i mälu“, tlk Kai Aareleid, LR, 2017, nr 23–24 

Torgny Lindgren. „Mao tee kalju peal“

Rootsi keelest tõlkinud Ülev Aaloe, saatesõna kirjutanud Anu Saluäär 

Torgny Lindgren on mõistatus. Ta kirjutab kuninga­test ja võimumeestest, ja me näeme, kuidas võim on neid sandistanud. Ta kirjutab nõrkadest ja osatutest, kelle jõud ja vastupidavus säravad kui majakad ning kuulu­tavad, mis on inimsuses suurim — armastuse jõud, kustumatu lootus,“ ütleb Anu Saluäär „Mao tee kalju peal“ 1987. aasta väljaande eessõnas.  

Rootsi kirjanik Torgny Lindgren (1938–2017) on kinkinud oma lugejaile nii lüürilis-iroonilist luulet, absurdi ja realismi piirimail mänglevaid novelle kui ka teravmeelsest huumorist maagilise pühaduseni võnkuvaid romaane. Ehedast ja rahutukstegevalt kindlameelsest pietismist kantud jutustus „Mao tee kalju peal“ viib lugeja XIX sajandi teise poole Põhja-Rootsi külakesse, näljast ja vaesusest räsitud perekonna argiellu, mis näib peaaegu lootusetult armetu, aga ainult peaaegu. Sedavõrd karge ja paljuski traagilise loo ilmumine üllatas Lindgreni huumori austajaid, ometi saavutas ta just selle raamatuga rahvusvahelise tuntuse ja tunnustuse. „Mao tee kalju peal“ on tänaseks tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde ning jõudis 1998. aastal Priit Pedajase käe all ka Eesti Draamateatri lavale. 

Loomingu Raamatukogus on ilmunud ka Torgny Lindgreni teosed „Kumalasemesi“ (1996, nr 22–23) ja „Värvi-piltide vees“ (2002, nr 36–38) Tõnis Arnoveri tõlkes ning „Mälestused“ (2011, nr 38–39) Anu Saluääre tõlkes. 

Ilmub septembris 2023.

Esitrükk: Torgny Lindgren. „Mao tee kalju peal“, tlk Ülev Aaloe, LR, 1987, nr 39 

Carl Mothander. „Kulinaarsed vested“

Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõnaga varustanud Anu Saluäär 

Carl Mothander (1886‒1965) on raamatute „Parunid, eestlased ja enamlased“ ning „Rootsi kuninga valge laev“ autor, Eesti Vabadussõjast osa võtnud seikleja, kes abiellus 1928. aastal paruness Benita Wrangeliga ja asus elama Kohilasse Tohisoo mõisa, kus täna päeval tegutseb Kohila Kunstide Kool.  

Kõigi muude ettevõtmiste kõrval tegeles major Carl Mothander „toidublogide“ kirjutamisega Rootsi lehtedele. „Kulinaarsed vested“ on nauditav kimbuke parandamatu gurmaani isuäratavaid meelisklusi, mida ei tasu kindlasti lugeda tühja kõhuga – kui just lugeja mõnda retsepti ise järele ei soovi proovida. Ühtlasi on see tänasele lugejale pilguheit nii omaaegsesse mõisakööki kui ka balti aadelkonna pisut karikatuursele hääbumisele.  

Ilmub novembris 2023. 

Esitrükk: Carl Mothander. „Kulinaarsed vested“, tlk Anu Saluäär, LR, 2014, nr 40