Uustrüki saatesõna kirjutanud Mart Velsker.

„Närvitrükk“ on eesti nüüdisluule kujunemisse kustumatu jälje jätnud luuletajate Joel Sanga, Jüri Üdi, Toomas Liivi ja Johnny B. Isotamme debüütluulekogu. Samuti on esmakordselt 1971. aastal ilmunud raamat omamoodi õnnelik õnnetus – selle sünnile andis hoogu toonane tsensuur, mis hoidis tagasi nn kassetipõlvkonna kuuendaks debüüdiks planeeritud kolme autori luuledebüüdi ilmumist ning tõmbas parajal hetkel pidurit Loomingu Raamatukogus ilmuma pidanud käsikirjale. Toimetaja Lembe Hiedeli eestvedamisel nägi selle asemel ilmavalgust hoopis nelja luuletaja tekstide valimik, mis paistab silma ootamatu kujundikeele, julgete vormikatsetuste ja riukliku võnkumisega siiruse ja satiiri vahel. 

Loomingu Raamatukogus on „Närvitrüki“ autoritelt ilmunud veel Jüri Üdi „Käekäik“ (1973, nr 33) ja „Armastuskirjad“ (1975, nr 22), Joel Sanga „Abisõnad“ (1983, nr 1) ning Toomas Liivi „Achtung“ (2000, nr 20). 

Ilmub märtsis 2023.

Esitrükk: Joel Sang, Jüri Üdi, Toomas Liiv, Johnny B. Isotamm. „Närvitrükk“, LR, 1971, nr 17 

Tšehhi keelest tõlkinud Leo Metsar.

„Asjaolu, et olen nii kaua kirjanduse juures vastu pidanud, kinnitab, et ma seda tööd veel korralikult ei oska. Vastasel juhul oleksin juba ammu meremeheks hakanud,“ kirjutab Zdeněk Jirotka (1911–2003) „Saturnini“ eesti väljaande eessõnas 1961. aastal. Elu esimeses kolmandikus jõudis kirglik lõhkeainete entusiast ja tšehhi tulevane kultushumorist Jirotka õppida müürsepa ja ehitusmeistri ameteid, teenida armees raskekuulipildujate alal, töötada veeteede ehituses, kuni viimaks leidis tee kirjanduse ja hiljem raadio juurde. 

1942. aastal ilmunud romaan „Saturnin“ on Jirotka läbimurdeteos, mida saatis tohutu menu nii kodus kui ka võõrsil. Loo peategelane on triksterlik teener Saturnin, kes oma isandat soovimatute romantiliste lähenemiskatsete ja pealetükkivate sugulaste eest kaitstes tõmbab ta kõikvõimalikesse sekeldustesse, et need siis omal moel lahendada.

Raamatu uustrükki ilmestavad Adolf Borni illustratsioonid. 

Loe katkendit raamatust. 

Saadaval ka e-raamatuna.

Paberraamatu leiab Apollost, Rahva Raamatust, raamatupoodidest Biblioteek ja Raamatukoi, samuti Lehepunkti müügipunktidest üle Eesti.

Esitrükk: Zdeněk Jirotka. „Saturnin“, tlk Leo Metsar, LR, 1961, nr 40–42.

Loomingu Raamatukogu põhisarja saab ette tellida siit.

2023. aasta kuldsarja raamatuid saab 20. veebruarini ette tellida siit.

Ukraina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Riina Roasto

1993. aasta suvel peavad kolm Harkivis olesklevat noormeest – minajutustaja Žadan, Koer Pavlov ja Kommunisti-Vasja – leidma üles neljanda kamraadi Karburaatori-Saša, et talle tähtis teade edasi anda. Oma teel kohtavad nad nii abistajaid kui ka vastutöötajaid, tarbivad teadvusseisundit muutvaid aineid ning liiguvad üle piiri otseses ja kaudses mõttes. Klassikaline kangelase teekonna müüt on sedapuhku esitatud postsovetlikule metsikule idale kohases pöörases vormis.

„Depeche Mode“ on Ukraina kirjaniku, tõlkija, muusiku ja kodanikuaktivisti Serhi Žadani (sünd. 1974) esimene romaan. Tema loomingust on eesti keeles avaldatud ka luuletusi Maarja Kangro tõlkes (Vikerkaar nr 9, 2014, Looming nr 3, 2022, tõlkeluulekogus „Varietee“) ning kolm esseed Riina Roasto tõlkes (Akadeemia nr 9, 2017).

2022. aasta kevadel ei ole Žadan võõrvägede pommirünnaku alla jäänud kodulinnast lahkunud, ta korraldab seal abi kogumist ja jagamist ning annab igapäevaselt teavet olukorra kohta Facebookis, Instagramis ja Twitteris.

„Depeche Mode’i“ uustrükk ilmub „Loomingu Raamatukogu kuldsarja“ eriväljaandena. Raamatu müügist teenitav kasum annetatakse Ukraina Kultuurikeskusele.

Loe katkendit raamatust.
Loe märtsikuu Loomingus ilmunud Serhi Žadani luuletust „Pleier“ Maarja Kangro tõlkes.
Saadaval ka e-raamatuna.

Paberraamatu leiab Apollost, Rahva Raamatust, raamatupoodidest Puänt, Biblioteek ja Raamatukoi, samuti Lehepunkti müügipunktidest üle Eesti.

Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Merike Riives 

Marguerite Yourcenar(1903–1987) on üks silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid XX sajandi prantsuse autoreid, ta on kirjutanud romaane, jutustusi, luulet, esseid ja tõlkinud inglise kirjandust. 1971. aastal valiti ta Belgia Kuningliku Teaduste, Kirjanduse ja Kunsti Akadeemia välisliikmeks ja 1980. aastal esimese naisena Prantsuse Akadeemia liikmeks. 

Eriliselt paelusid Yourcenari Vana-Kreeka ja renessanss, need ajastud on sageli leidnud tee ka tema loomingusse. Klassikalisest kirjandustraditsioonist lähtudes kujundas ta juba varakult välja oma isikupärase, täpse ja jaheda stiili. 

„Silmapaistmatu inimene“ on lugu XVII sajandil elanud hollandlasest Nathanaelist, keda elu viib ka kodumaast kaugemale. Visandades portree sellest „lihtsast“ inimesest, jutustades tema elust ja surmast, püüdlustest ja ka läbikukkumistest, arutleb Yourcenar talle olulistel teemadel, nagu inimese ja looduse vahekord (oma elu viimastel kümnenditel tegeles ta aktiivselt ka ökoloogiaküsimustega), religioon ja dogmad ning inimolu kõige laiemas plaanis. Autor ise on seda romaani nimetanud on vaimseks testamendiks. 

„Ilus hommik“ räägib Nathanaeli pojast, kellest on saanud rändtrupi näitleja. „See on mõistujutt inimese kõige imelisemast võimest – kujutlusvõimest, mis aitab mõista teisi inimesi ja universumit ning olla kunstnik,“ ütleb raamatu saatesõnas tõlkija Merike Riives. 

Ilub mais 2023.

Esitrükk: Marguerite Yourcenar. „Silmapaistmatu inimene. Ilus hommik“, tlk Merike Riives, LR, 2006, nr 13–15 

Hispaania keelest tõlkinud Kai Aareleid 

Kogumik koondab Argentiina klassiku Jorge Luis Borgese (1899–1986) kaks viimast jutukogu. „Liivaraamatut“ pidas Borges ise elu lõpul oma parimaks proosateoseks.
Labürintlikud ja sümbolistlikud lood viivad lugeja kaasa teisikute viirastuslike ilmutuste, ajaülese armastuse, ketserlike sektide, iidsete ja ainult ühest sõnast koosnevate kirjanduste, lõputu raamatu, matemaatikateadust kummutavate kivikeste, müstilise Paracelsuse ja inimeselt inimesele rändava Shakespeare’i mälu maailma. Borgese käekiri on paljudele eksimatult selge ja äratuntav, teisalt ei ole tema lood kunagi ainult tema lood – ehtborgeslik jutulõng põimub pidevalt mitmesuguste niitidega, mis juhivad lugeja põgusalt kord ühe, kord teise autori juurde, ning sõlmib ta nende peente kõrvalepõigetega tohutusse mõttevoolude ja kirjanduslugude punutisse, mis kobrutab ja paisub välja oma raamidest, ajast ja ruumistki. 

Loomingu Raamatukogus on varem ilmunud ka Jorge Luis Borgese teosed „Hargnevate teede aed“ (1972, nr 5–6), „Kunsttükid“ (1976, nr 50) ja „Aleph“ (1987, nr 15–16) Ott Ojamaa tõlkes. 

Ilmub juulis 2023.

Esitrükk: Jorge Luis Borges. „Liivaraamat. Shakespeare’i mälu“, tlk Kai Aareleid, LR, 2017, nr 23–24 

Rootsi keelest tõlkinud Ülev Aaloe, saatesõna kirjutanud Anu Saluäär 

„Torgny Lindgren on mõistatus. Ta kirjutab kuninga­test ja võimumeestest, ja me näeme, kuidas võim on neid sandistanud. Ta kirjutab nõrkadest ja osatutest, kelle jõud ja vastupidavus säravad kui majakad ning kuulu­tavad, mis on inimsuses suurim — armastuse jõud, kustumatu lootus,“ ütleb Anu Saluäär „Mao tee kalju peal“ 1987. aasta väljaande eessõnas.  

Rootsi kirjanik Torgny Lindgren (1938–2017) on kinkinud oma lugejaile nii lüürilis-iroonilist luulet, absurdi ja realismi piirimail mänglevaid novelle kui ka teravmeelsest huumorist maagilise pühaduseni võnkuvaid romaane. Ehedast ja rahutukstegevalt kindlameelsest pietismist kantud jutustus „Mao tee kalju peal“ viib lugeja XIX sajandi teise poole Põhja-Rootsi külakesse, näljast ja vaesusest räsitud perekonna argiellu, mis näib peaaegu lootusetult armetu, aga ainult peaaegu. Sedavõrd karge ja paljuski traagilise loo ilmumine üllatas Lindgreni huumori austajaid, ometi saavutas ta just selle raamatuga rahvusvahelise tuntuse ja tunnustuse. „Mao tee kalju peal“ on tänaseks tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde ning jõudis 1998. aastal Priit Pedajase käe all ka Eesti Draamateatri lavale. 

Loomingu Raamatukogus on ilmunud ka Torgny Lindgreni teosed „Kumalasemesi“ (1996, nr 22–23) ja „Värvi-piltide vees“ (2002, nr 36–38) Tõnis Arnoveri tõlkes ning „Mälestused“ (2011, nr 38–39) Anu Saluääre tõlkes. 

Ilmub septembris 2023.

Esitrükk: Torgny Lindgren. „Mao tee kalju peal“, tlk Ülev Aaloe, LR, 1987, nr 39