LR kuldsari

LOOMINGU RAAMATUKOGU KULDSARI toob uuesti lugejate ette valiku Loomingu Raamatukogus läbi aegade ilmunud teostest. Need on kuue kümnendi lemmikud, mis kinnitavad, et klassika ei aegu! Aastas ilmub kuus raamatut, üks raamat iga kahe kuu tagant.

„LR kuldsarja“ on võimalik tellida soodsa hinnaga otse postkasti kuni 20. veebruarini 2022. Sarja saab tellida ka e-raamatutena. Tellimusele on võimalik lisada kogumik „Eesti novell 2022“ (ilmub mais). Täpsem info: www.tellimine.ee/kuldsari.

Kuldsarja paberraamatuid leiab Apollost, Rahva Raamatust, Raamatupoest Puänt ja Raamatukoistsamuti Lehepunkti müügipunktidest üle Eesti.

E-raamatud on müügil siin ja siin.

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

2022 ILMUVAD RAAMATUD
Klõpsa kaanepildil, et raamatust lähemalt lugeda!

Kuldsarja on kujundanud Maris Kaskmann.

Sarja ilmumist toetab „Eesti novell“. Vaata lisa: www.eestinovell.ee

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

2021 ILMUVAD RAAMATUD

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

2020 ILMUNUD RAAMATUD

 

Arto Paasilinna. „Jänese aasta“

Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Sirje Kiin.

On sume suveõhtu. Tusane fotograaf ja tema kolleeg, üksluisest elust tüdinud toimetaja Kaarlo Vatanen sõidavad parajasti Helsingi poole, kui korraga satub teele jänesepoeg. Vatanen jääb autolt löögi saanud loomakesega keset metsa üksi. Algab kaasahaarav seikluslugu ühe mehe ja tema ustava jänesepoja sõprusest ning sekeldustest ametivõimude ja vesternilike antikangelastega „Metsikus Soomes“.

Kelmiromaanide meister Arto Paasilinna (1942–2018) oli üks viljakamaid ja rahvusvaheliselt tunnustatumaid soome kirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud vähemalt 35 keelde ning 1975. aastal ilmunud „Jänese aastat“ võib kahtlemata pidada tema kõige tuntumaks teoseks. Paasilinna ütlemislusti ilmestab oskus tabada „ürgsoomelikku“ olustikku ning võimendada kohati groteskseid käibemüüte, säilitades sealjuures muhedat ja südamlikku jutustamislaadi.

Loe katkendit!

Paberraamatu leiab Apollost, Rahva Raamatust, Raamatupoest Puänt ja Raamatukoistsamuti Lehepunkti müügipunktidest üle Eesti.
Saadaval ka e-raamatuna.

Esitrükk:
Arto Paasilinna. „Jänese aasta“, tlk Sirje Kiin, LR, 1995, nr 28–30
Loomingu Raamatukogus on ilmunud ka Arto Paasilinna romaan „Ulguv mölder“ (1987, nr 47–50, tlk Sirje Ruutsoo)

20. veebruarini 2022 saab LR-i kuldsarja tellida soodsa hinnaga! Loe lähemalt siit.

Franz Kafka. „Aruanne akadeemiale“

Saksa keelest tõlkinud August Sang

Franz Kafka (1883–1924) loomingust ilmus autori eluajal vaid üksikuid jutustusi ja miniatuure. Kindlustusametnikuna leiba teeninud Kafka tegeles põhitöö kõrvalt aga järjepidevalt kirjutamisega ning postuumselt ilmunud loomingu eest on ta teeninud XX sajandi ühe väljapaistvaima kirjaniku tiitli.   

Lühiproosakogumikku „Aruanne akadeemiale“ valitud lood kulgevad viirastuslikkuse ja bürokraatiamaailma kalgivõitu reaalsuse piirimail. Paindumatult tsüklilise argielu ja kahtleva teadvuse vahelistest faasinihetest võrsuvad põhimõttelised küsimused, mis rabasid Kafka lugejaid juba 100 aastat tagasi ning mille aja- ja asjakohasus paneb mõtlema tänagi. Nii kõlavad valimiku avaloos „Metamorfoos“ leiduvad motiivid tuttavalt ka neile, kes loevad Kafkat esmakordselt. 

Ilmub märtsis 2022.

Esitrükk: 
Franz Kafka. „Aruanne akadeemiale“, tlk August Sang, LR, 1962, nr 40 

Loomingu Raamatukogus on Franz Kafka loomingust ilmunud „Protsess“, tlk August Sang (1966, nr 40–43), „Kiri isale“, tlk Krista Läänemets (1997, nr 11), „Kirjad Milenale“, tlk Tiiu Relve (1996, nr 27–30), ja „Öösel“, tlk Mati Sirkel (1983, nr 27). 

Kjell Westö. „Lang“

Rootsi keelest tõlkinud Ülev Aaloe, saatesõna kirjutanud Anu Saluäär. 

1961. aastal Helsingis sündinud Kjell Westö on soomerootsi ajakirjanik, luuletaja ja prosaist, kelle loomingu tähtsust märgivad mitmed nominatsioonid mainekatele kirjanduspreemiatele, sealhulgas korduvalt Soome kirjanduse peaauhinnale Finlandia, mille ta pälvis 2006. aastal oma neljanda romaaniga „Kus kõndisime kunagi: romaan ühest linnast ja meie soovist rohu seest välja paista“ (tlk Tõnis Arnover, Eesti Raamat, 2011). 

2002. aastal ilmunud romaan „Lang“ on lugu keskealise teletähe identiteedikriisist ja meeleheitlikust armastusest, mille taustal kangastub lugejale ilustamata kaader meie kaasaja olelusvõitlustest heaoluühiskonnas.KjellWestö tabab meisterlikult armutu meediamaastiku närvilist olustikku, mida illustreerib hästi romaani nimitegelase Christian Langi nördinud küsimus: „Miks avalikkus peab koosnema ainult iidolite kummardamisest või poriga loopimisest? Miks sinna vahele ei mahu põrmugi mõtlemist?“ 

Ilmub mais 2022.

Esitrükk: 
Kjell Westö. „Lang“, tlk Ülev Aaloe, LR, 2007, nr 37–40 

Loomingu Raamatukogus on ilmunud ka Kjell Westö jutustus „Bruusi juhtum“, tlk Mari Allik (1996, nr 19). 

Voldemar Panso. „Naljakas inimene“

Illustreerinud Heldur Laretei

„Peab ütlema: mul on elus vedanud, olen kohanud paljusid naljakaid inimesi. Ja ka surmtõsiseid ning tigetähtsaid, kes on vahel eriti naljakad olnud. Ma olen ikka nalja jumaldanud ja uskunud, et hea tuju vitamiin teeb päeva kauniks ka siis, kui vasaku jalaga voodist välja tuled.“ 

Nende sõnadega juhatab armastatud lavastaja, näitleja ja teatripedagoog sisse esmakordselt 1965. aastal ilmunud lood ja jutud raamatus „Naljakas inimene“. Seesama hea tuju vitamiin meelitas Pansot muudkui Kassarimaale, talletama hiidlaste isevärki elukavalust ja argimuhedust lootuses, et kui „lugejagi pisut nii hakkab vaatama, kui tal seejuures tekib igatsus maanteede ja inimeste järele, kui tema looduse- ja ilutunne pisut ergutust saab, kui ta raamatut lõpetades koos autoriga ühel nõul on, et tore, kurask, on elada, siis on raamat oma otstarbe täitnud“. 

Ilmub juulis 2022.

Esitrükk: 
Voldemar Panso. „Naljakas inimene“, illustreerinud Heldur Laretei, LR, 1965, nr 41–42 

François Mauriac. „Armastuse kõrb“

Prantsuse keelest tõlkinud Henno Rajandi, uustrüki saatesõna kirjutanud Tõnu Õnnepalu.

„Armastuse kõrb“ kuulub François Mauriaci (1885–1970) äärmiselt viljaka kirjanikukarjääri hiilgeaega ning pälvis 1926. aastal ka Prantsuse Akadeemia suure romaaniauhinna. Teos räägib isa ja poja painavast nõrkusest Maria Crossi nimelise naise vastu. Iseloomult ja elukaemuselt vastandlike meeste vahelist pinget kujutab Mauriac talle omase, peene ja nauditava pessimismiga.

1952. aastal pärjati Mauriac Nobeli kirjandusauhinnaga, tunnustusena – nagu kõlab auhinnažürii otsus Henno Rajandi tõlkes – „läbitungivusele, millega ta inimhinge analüüsib, ja kunstilisele pingele, millega ta romaanivormis inimelu lahti mõtestab“. 

Ilmub septembris 2022.

Esitrükk: 
François Mauriac. „Armastuse kõrb“, tlk Henno Rajandi, LR, 1970, nr 40–41 

Loomingu Raamatukogus on ilmunud ka François Mauriaci teosed „Ussipesa I“ ja „Ussipesa II“, tlk Hans Vanaveski (1959, nr 8 ja nr 9) ning „Ohvritall“, tlk Malle Talvet (1986, nr 43–45). 

Olga Tokarczuk. „Maailma kõige inetum naisterahvas“

Poola keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Hendrik Lindepuu

Olga Tokarczuk (sünd. 1962) on üks tõlgitumaid ja tunnustatumaid poola autoreid. Kliinilise psühholoogi haridusega luuletajale ja prosaistile omistati 2018. aastal Nobeli kirjanduspreemia, samal aastal pälvis tema romaani „Rändajad“ (tlk Hendrik Lindepuu, 2021) ingliskeelne tõlge Man Bookeri auhinna. Poola mainekaima kirjandusauhinna Nike on Tokarczuk saanud koguni kaks korda, sama romaani eest 2008. aastal ja teose „Jakobi raamatud“ (Księgi Jakubowe) eest 2015. aastal. 

Tokarczuki meisterlikku kirjutuslaadi on nimetatud „mütoloogiliseks realismiks“. Valimik „Maailma kõige inetum naisterahvas“ kutsubki lugeja Tokarczuki ainulaadsesse, korraga paeluvaid ja pelutavaid karaktereid tulvil maailma. 

LR-i kuldsarjas ilmuv uustrükk sisaldab kaheksat seni eesti keeles ilmumata lugu kogumikust „Mäng mitmel trummil“. 

Ilmub novembris 2022.

Esitrükk: 

Olga Tokarczuk. „Maailma kõige inetum naisterahvas“, tlk Hendrik Lindepuu, LR, 2005, nr 40