LR kuldsari

ERIVÄLJAANNE | Serhi Žadan. „Depeche Mode“

Ukraina keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Riina Roasto

1993. aasta suvel peavad kolm Harkivis olesklevat noormeest – minajutustaja Žadan, Koer Pavlov ja Kommunisti-Vasja – leidma üles neljanda kamraadi Karburaatori-Saša, et talle tähtis teade edasi anda. Oma teel kohtavad nad nii abistajaid kui ka vastutöötajaid, tarbivad teadvusseisundit muutvaid aineid ning liiguvad üle piiri otseses ja kaudses mõttes. Klassikaline kangelase teekonna müüt on sedapuhku esitatud postsovetlikule metsikule idale kohases pöörases vormis.

„Depeche Mode“ on Ukraina kirjaniku, tõlkija, muusiku ja kodanikuaktivisti Serhi Žadani (sünd. 1974) esimene romaan. Tema loomingust on eesti keeles avaldatud ka luuletusi Maarja Kangro tõlkes (Vikerkaar nr 9, 2014, Looming nr 3, 2022, tõlkeluulekogus „Varietee“) ning kolm esseed Riina Roasto tõlkes (Akadeemia nr 9, 2017).

2022. aasta kevadel ei ole Žadan võõrvägede pommirünnaku alla jäänud kodulinnast lahkunud, ta korraldab seal abi kogumist ja jagamist ning annab igapäevaselt teavet olukorra kohta Facebookis, Instagramis ja Twitteris.

„Depeche Mode’i“ uustrükk ilmub „Loomingu Raamatukogu kuldsarja“ eriväljaandena. Raamatu müügist teenitav kasum annetatakse Ukraina Kultuurikeskusele.

Loe katkendit raamatust.
Loe märtsikuu Loomingus ilmunud Serhi Žadani luuletust „Pleier“ Maarja Kangro tõlkes.
Saadaval ka e-raamatuna.

Paberraamatu leiab Apollost, Rahva Raamatust, raamatupoodidest Puänt, Biblioteek ja Raamatukoi, samuti Lehepunkti müügipunktidest üle Eesti.

LOOMINGU RAAMATUKOGU KULDSARI toob uuesti lugejate ette valiku Loomingu Raamatukogus läbi aegade ilmunud teostest. Need on kuue kümnendi lemmikud, mis kinnitavad, et klassika ei aegu! Aastas ilmub kuus raamatut, üks raamat iga kahe kuu tagant.

„LR kuldsarja“ on võimalik tellida soodsa hinnaga otse postkasti kuni 20. veebruarini 2022. Sarja saab tellida ka e-raamatutena. Tellimusele on võimalik lisada kogumik „Eesti novell 2022“ (ilmub mais). Täpsem info: www.tellimine.ee/kuldsari.

Kuldsarja paberraamatuid leiab Apollost, Rahva Raamatust, Raamatupoest Puänt ja Raamatukoistsamuti Lehepunkti müügipunktidest üle Eesti.

E-raamatud on müügil siin ja siin.

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

2022 ILMUVAD RAAMATUD
Klõpsa kaanepildil, et raamatust lähemalt lugeda!

Kuldsarja on kujundanud Maris Kaskmann.

Sarja ilmumist toetab „Eesti novell“. Vaata lisa: www.eestinovell.ee

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

2021 ILMUNUD RAAMATUD

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

2020 ILMUNUD RAAMATUD

 

Arto Paasilinna. „Jänese aasta“

Soome keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Sirje Kiin.

On sume suveõhtu. Tusane fotograaf ja tema kolleeg, üksluisest elust tüdinud toimetaja Kaarlo Vatanen sõidavad parajasti Helsingi poole, kui korraga satub teele jänesepoeg. Vatanen jääb autolt löögi saanud loomakesega keset metsa üksi. Algab kaasahaarav seikluslugu ühe mehe ja tema ustava jänesepoja sõprusest ning sekeldustest ametivõimude ja vesternilike antikangelastega „Metsikus Soomes“.

Kelmiromaanide meister Arto Paasilinna (1942–2018) oli üks viljakamaid ja rahvusvaheliselt tunnustatumaid soome kirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud vähemalt 35 keelde ning 1975. aastal ilmunud „Jänese aastat“ võib kahtlemata pidada tema kõige tuntumaks teoseks. Paasilinna ütlemislusti ilmestab oskus tabada „ürgsoomelikku“ olustikku ning võimendada kohati groteskseid käibemüüte, säilitades sealjuures muhedat ja südamlikku jutustamislaadi.

Loe katkendit!

Paberraamatu leiab Apollost, Rahva Raamatust, Raamatupoest Puänt ja Raamatukoistsamuti Lehepunkti müügipunktidest üle Eesti.
Saadaval ka e-raamatuna.

Esitrükk:
Arto Paasilinna. „Jänese aasta“, tlk Sirje Kiin, LR, 1995, nr 28–30
Loomingu Raamatukogus on ilmunud ka Arto Paasilinna romaan „Ulguv mölder“ (1987, nr 47–50, tlk Sirje Ruutsoo)

20. veebruarini 2022 saab LR-i kuldsarja tellida soodsa hinnaga! Loe lähemalt siit.

Franz Kafka. „Aruanne akadeemiale“

Saksa keelest tõlkinud August Sang

Franz Kafka, ühe 20. sajandi väljapaistvama kirjaniku loomingust ilmus autori eluajal vaid üksikuid jutustusi ja miniatuure. Lühiproosakogumik „Aruanne akadeemiale“ sisaldab mitu Kafka kõige tuntumat juttu, nagu „Metamorfoos“, „Aruanne akadeemiale“ ja „Seaduse ees“, mis rabasid lugejaid 100 aastat tagasi ning mille aja- ja asjakohasus paneb mõtlema tänagi.

Kafka lood kulgevad viirastuslikkuse ja bürokraatiamaailma kalgivõitu reaalsuse piirimail. Paindumatult tsüklilise argielu ja kahtleva teadvuse vahelistest faasinihetest võrsuvad põhimõttelised küsimused. Nii kõlavad mõnegi loo motiivid tuttavalt ka neile, kes loevad Kafkat esmakordselt.

Lisaks juttudele saab raamatust lugeda Hasso Krulli algatatud arutelu „Meie kafkanemine“, kus oma Kafka-kogemusest räägivad Maarja Kangro, Mart Kangur, Peeter Laurits ja Peeter Sauter. Hasso Krull tõdeb: „Kafka müsteerium algabki minu meelest sellest, et tekstil on võime muutuda üleloomuliku kiirusega tavatult intiimseks. Vähe sellest, ta avab unenäo ukse, mis jääbki paokile, seda ei saa enam lukku panna.“

Loe nimilugu siit. 

Saadaval ka e-raamatuna.

Paberraamatu leiab Apollost, Rahva Raamatust, raamatupoodidest Puänt, Biblioteek ja Raamatukoi, samuti Lehepunkti müügipunktidest üle Eesti.

Esitrükk: 
Franz Kafka. „Aruanne akadeemiale“, tlk August Sang, LR, 1962, nr 40 

Loomingu Raamatukogus on Franz Kafka loomingust ilmunud „Protsess“, tlk August Sang (1966, nr 40–43), „Kiri isale“, tlk Krista Läänemets (1997, nr 11), „Kirjad Milenale“, tlk Tiiu Relve (1996, nr 27–30), ja „Öösel“, tlk Mati Sirkel (1983, nr 27). 

Loomingu Raamatukogu põhisarja saab ette tellida siit.

Kjell Westö. „Lang“

Rootsi keelest tõlkinud Ülev Aaloe, saatesõna kirjutanud Tõnis Arnover. 

Kjell Westö (sünd. 1961) on soomerootsi ajakirjanik, luuletaja ja prosaist, kelle loomingu tähtsust märgivad mitmed nominatsioonid mainekatele kirjanduspreemiatele ning 2006. aastal pälvitud Soome kirjanduse peaauhind Finlandia. Westö värvika tegelaskonna ja rohke dialoogiga raamatud on inspireerinud nii filmitegijaid kui ka teatrilavastajaid.

Romaan „Lang“ on lugu keskealise teletähe identiteedikriisist ja meeleheitlikust armastusest, mille taustal kangastub lugejale ilustamata kaader meie kaasaja olelusvõitlustest heaoluühiskonnas. Westö tabab meisterlikult armutu meediamaastiku närvilist olustikku, mida illustreerib hästi romaani nimitegelase Christian Langi nördinud küsimus: „Miks avalikkus peab koosnema ainult iidolite kummardamisest või poriga loopimisest? Miks sinna vahele ei mahu põrmugi mõtlemist?“

Raamatu lõpus tutvustab Westö elu ja loomingut lähemalt Tõnis Arnover, kes on tõlkinud ka tema teosed „Terendus 38“, „Väävelkollane taevas“ ja „Tritonus. Saarestikulugu“ (2014, 2018, 2020, Eesti Raamat). Loomingu Raamatukogus on Kjell Westölt ilmunud veel „Bruusi juhtum“ (1996, nr 19) Mari Alliku tõlkes.

Loe raamatu algust siit.

Saadaval ka e-raamatuna.

Paberraamatu leiab Apollost, Rahva Raamatust, raamatupoodidest Puänt, Biblioteek ja Raamatukoi, samuti Lehepunkti müügipunktidest üle Eesti.

Esitrükk: 
Kjell Westö. „Lang“, tlk Ülev Aaloe, LR, 2007, nr 37–40 

Loomingu Raamatukogus on ilmunud ka Kjell Westö jutustus „Bruusi juhtum“, tlk Mari Allik (1996, nr 19). 

Loomingu Raamatukogu põhisarja saab ette tellida siit.

Voldemar Panso. „Naljakas inimene“

Illustreerinud Heldur Laretei

„Peab ütlema: mul on elus vedanud, olen kohanud paljusid naljakaid inimesi. Ja ka surmtõsiseid ning tigetähtsaid, kes on vahel eriti naljakad olnud. Ma olen ikka nalja jumaldanud ja uskunud, et hea tuju vitamiin teeb päeva kauniks ka siis, kui vasaku jalaga voodist välja tuled.“ 

Nende sõnadega juhatab armastatud lavastaja, näitleja ja teatripedagoog sisse esmakordselt 1965. aastal ilmunud lood ja jutud raamatus „Naljakas inimene“. Seesama hea tuju vitamiin meelitas Pansot muudkui Kassarimaale, talletama hiidlaste isevärki elukavalust ja argimuhedust lootuses, et kui „lugejagi pisut nii hakkab vaatama, kui tal seejuures tekib igatsus maanteede ja inimeste järele, kui tema looduse- ja ilutunne pisut ergutust saab, kui ta raamatut lõpetades koos autoriga ühel nõul on, et tore, kurask, on elada, siis on raamat oma otstarbe täitnud“. 

Ilmub juulis 2022.

Esitrükk: 
Voldemar Panso. „Naljakas inimene“, illustreerinud Heldur Laretei, LR, 1965, nr 41–42 

François Mauriac. „Armastuse kõrb“

Prantsuse keelest tõlkinud Henno Rajandi, uustrüki saatesõna kirjutanud Tõnu Õnnepalu.

„Armastuse kõrb“ kuulub François Mauriaci (1885–1970) äärmiselt viljaka kirjanikukarjääri hiilgeaega ning pälvis 1926. aastal ka Prantsuse Akadeemia suure romaaniauhinna. Teos räägib isa ja poja painavast nõrkusest Maria Crossi nimelise naise vastu. Iseloomult ja elukaemuselt vastandlike meeste vahelist pinget kujutab Mauriac talle omase, peene ja nauditava pessimismiga.

1952. aastal pärjati Mauriac Nobeli kirjandusauhinnaga, tunnustusena – nagu kõlab auhinnažürii otsus Henno Rajandi tõlkes – „läbitungivusele, millega ta inimhinge analüüsib, ja kunstilisele pingele, millega ta romaanivormis inimelu lahti mõtestab“. 

Ilmub septembris 2022.

Esitrükk: 
François Mauriac. „Armastuse kõrb“, tlk Henno Rajandi, LR, 1970, nr 40–41 

Loomingu Raamatukogus on ilmunud ka François Mauriaci teosed „Ussipesa I“ ja „Ussipesa II“, tlk Hans Vanaveski (1959, nr 8 ja nr 9) ning „Ohvritall“, tlk Malle Talvet (1986, nr 43–45).