3 küsimust ja lugeja soovitab

3 küsimust &
lugeja soovitab

  • Kolm küsimust Veronika Einbergile

    LR esitab kolm küsimust Andri Krasnjaštšõhhi „Jumal on. +/-“ tõlkijale Veronika Einbergile.   Mäletan lapsepõlvest, et mu isal oli pardel salapärase kirjaga ХАРКІВ (selgub, et seda kaubamärki kasutatakse ja pardleid tehakse endiselt). Ukraina keelele ei olnud mul aga pärast seda miskipärast põhjust mõelda enne, kui toimetajatööd tegema hakkasin. Kuidas jõudsid ukraina…

    Loe edasi

  • Kolm küsimust Anne Lillele

    LR esitab kolm küsimust Sophoklese näidendi „Antigone“ tõlkijale Anne Lillele. „Antigone“ kirjutamisaeg pole täpselt teada, selle lavastamisaeg arvatakse olevat aasta 442 e.m.a paiku. Tõeliselt hea meel on selle üle, et pea 2500 aastat hiljem on see võimas tragöödia nüüd lõpuks ka eesti keeles loetav. Mäletan, et rääkisid sellest tõlkest mulle…

    Loe edasi

  • Kolm küsimust Ott Puumeistrile

    LR esitab kolm küsimust Félix Guattari essee „Kolm ökoloogiat“ tõlkijale Ott Puumeistrile. Eelmisel aastal kirjutasid sa Loomingu Raamatukogule küsimusega, kas meil oleks huvi „Kolme ökoloogia“ avaldamise vastu, ütlesid, et selle essee tõlkimise plaan oli sul juba pikemat aega mõttes olnud. Millest see mõte idanema hakkas? Kas üldisemast huvist Guattari vastu…

    Loe edasi

  • Kolm küsimust Ene Kuusile

    LR esitab kolm küsimust Heinrich Eisenschmidt’i „Mälestusi Krümmeri õppeasutusest Võrus“ tõlkijale Ene Kuusile. Kui palju teatakse Võrus Krümmerist ja tema koolist? Arvan, et enamikule Võru linna elanikest on Krümmeri nimi ja tema tegevus Võrus tundmatu. Ilmselt teavad sellest Võrumaa Muuseumi töötajad ja Võru linnas koolihariduse andmise ajalugu uurinud isikud. Väga loodan,…

    Loe edasi

  • Kolm küsimust Hasso Krullile

    LR esitab kolm küsimust Tanya Tagaq’i „Lõhkine hammas“ tõlkijale Hasso Krullile. Kuidas leidsid autori ja raamatu? Viisteist aastat tagasi käis Tanya Tagaq Eestis. Viljandi Pärimusmuusika Aidas oli tema kontsert (20.02.2009), see jättis mulle võimsa mulje. Tagaqi kõrilaul on väga intensiivne, seda ei matnud ka trummid ja kitarr, mis tema esinemist saatsid.…

    Loe edasi

  • Kolm küsimust Heli Allikule

    LR esitab kolm küsimust Raymond Guérin’i „Visa hing“ tõlkijale Heli Allikule. Raymond Guérini nimi oli eesti lugejale suure tõenäosusega varasemast tundmatu, nagu ütled ka oma saatesõnas. Ja oli ilmselt tundmatu ka enamikele prantsuse lugejatele, kuni 2018. aastal ilmunud raamatu uustrükk sai korraga ootamatult suurt vastukaja meedias ja leidis ka hulga…

    Loe edasi

  • LR esitab kolm küsimust Sigrid Nuneze „Mitz. Bloomsbury marmosett“ tõlkijale Silvia Mainele. „Mitzi“ tõlge valmis noorte tõlkijate koolitusprogrammi „Meister-sell“ käigus. Mida saite sellest kaasa meistriks pürgimise teele? Mul vedas oma meistriga tohutult, saime Riina Jesminiga väga hästi läbi. Koostöö sujus sõbralikult, mõistsime üksteist. Õppisin olema paindlikum ja endast targemate ja kogenumate…

    Loe edasi

  • Kolm küsimust Maret Nukkele

    LR esitab kolm küsimust Kōbō Abe raamatu „Kastimees“ tõlkijale Maret Nukkele. Meie kirjavahetus „Kastimehe“ teemal algas 2019. aasta suvel, nüüd viimaks sel aastal õnnestus laiskadelt pärijatelt saada allkiri tõlkeõiguste lepingule. Sinul oli aga juba tookord tõlge valmis, ehk siis tegemist on päris ammuse plaaniga. Kas suudad meenutada, millal see lugu sinu…

    Loe edasi

  • Kolm küsimust Ilona Martsonile

    LR esitab kolm küsimust Teffi „Mälestusi Leninist ja Rasputinist“ tõlkijale Ilona Martsonile. XX sajandi algusest ei ole just palju naishumoriste teada, nii et kuidas leidsid sellise harulduse nagu Teffi? Naishumoriste ongi kirjanduses alati vähe – ka nüüd, XXI sajandi alguses on neid vähe. Ma ei mõtle siin näitlejaid ja esitajaid,…

    Loe edasi

  • Kolm küsimust Kadri Jaanitsale

    LR esitab kolm küsimust Jari Järvelä romaani “Kahele poole koske” tõlkijale Kadri Jaanitsale. Oled järelsõnas Jari Järvelät nimetanud üheks tähelepandavamaks autoriks soome nüüdiskirjanduses. Mille poolest tasub teda tähele panna?  Sellele polegi nii lihtne vastata, sest häid kirjanikke on Soomes rohkem, kui väikse rahva kohta arvata oskaks. Minu jaoks muudab Järvelä tähelepanuväärseks…

    Loe edasi

Loomingu Raamatukogu