Räägivad
-
„See raamat teeb alandlikuks. Mitte ainult selles mõttes, et meie praegune elu on nagu lill, vaid tegelikult kõigi nende seikade, saatuste, vägivallaohvrite, läbielamiste, surmade ja edasielamiste suhtes, mida on siin kirjeldatud. „Kirjeldatud“ – jah, aga kuidas? Üldistavalt, kuid samas ikkagi konkreetselt inimesi ja juhtumeid vahendades. Vahel unenäoliselt, aga samas nii,…
-
„Kui tõsisemad ajaloo- ja antropoloogiahuvilised kõrvale jätta, ei seostu enamikule eestlastest sõna „hutsuulid“ ilmselt just paljuga. Ega ka Bukoviina piirkonna ajalugu. Tuues pilti mõned esimesed vihjed – ukraina etniline rühm Karpaatides Tšernivtsi ja Ivano-Frankivski oblasti mägedes –, tekivad meie kultuuriruumi ja elulaadi taustal pigem eksootilised assotsiatsioonid. Seda hämmastavam on, et Maria Matiose…
-
„Alice Zeniteri lühiromaan „Kes neid jõuaks lahuta“, mis on ilmunud paar aastat tagasi Loomingu Raamatukogus. See on autobiograafiline teos ühe noore prantsuse naise ja Mali päritolu mehe sõprusest, mis viib nii kaugele, et nad sõlmivad fiktiivabielu, et see noormees saaks jääda Prantsusmaale elama. Ta puudutab väga teravalt, väga vaimukalt, ka…
-
„Aalmanngi tähendab samas tekstis, mille avavärsis kirjalikku giljotiini nõuab, et „kaos algab vaikselt“ – protest linna kujus kehastunud oma lapsi õgiva kapitalismimonstrumi vastu võib alata ka nõnda pisikesest, pealtnäha tühisest žestist nagu see, et „kirjutan hauamusta märkmikku / linnade nimed väikese tähega“ (lk 54). Iseäranis seepärast, et tegelikult on võitlus,…
-
„Loomingu Raamatukogu selle aasta esimene raamat on jällegi midagi sellist, mis võiks laiemat lugejaskonda kõnetada: seekord siis sirgjooneline luule ebatervetest paarisuhetest. Kujutan ette, et ükskõikseks ei jäta see ühtki lugejat, ning küllap on selliseid, kes hakkavad autorit materdama – umbes nagu Carolina Pihelgase „Lõikejoone“ puhul; eks mõlemad raamatud räägivad omal…
-
„Melanhoolia on light. Selles pole küsimus. Küsimus, kas Ivanovi tekstid on ka masohhistlikud, on raskem. Loomulikult on. Jeekim, kui palju on kirjanikke, kes kirjutavad sellepärast, et nad saavad. Tänapäeval on lihtne raamatuid välja anda, ja mingid mõtted ikka pähe tulevad. Pannakse ehk kirjagi. Ja siis on Ivanov, kes peab kirjutama. Ma…
-
Kultuurisaates Presidendi raamatuklubi on vaatluse all läti kirjandus läbi Guntis Berelise jutukogu. Külas on tõlkijad Contra ja Ilze Talberga ning läti kirjanduse raamatuklubi. Vaata või loe siit.
-
Tõnu Karjatse festivali HeadRead toimkonnast soovitab: „Võiks isegi öelda, et „Jäälinnul“ on teatud teraapiline toime, sest ühelt poolt annab ta hääle neile, kel seda ei ole, ja teisalt võib ta avada silmi neil, kes on ka lihtsast rumalusest teisele raskeid üleelamisi põhjustanud. Võibolla hakkab mõni tänu sellele raamatule asjadest paremini…
-
„On suur ahvatlus alustada kirjutist vene kirurgist Nikolai Pirogovist väikese maalilise stseeniga Tartus Pirogovi pargis istuvatest tudengitest, kes tõenäoliselt ei pruugi tema kohta midagi teada. Sealne väärikas ametlik mälestusmärk ei vii tingimata mõtteid inimese tormilisele ja väljakutseterohkele saatusele.“ Boris Veizenev kirjutab Nikolai Pirogovi mälestusteraamatust „Elu küsimusi. Vana arsti päevaraamat“. Loe…
-
„Tumedatesse talvekuudesse sobib ikka lugemiseks Argentina n-ö gooti realismi staari Mariana Enriqueze kaheteistkümne lühijutuga kogumik. Kui meil on õues kõle pimedus, on Enriqueze maailma linnad ja külad alatasa lämmatavas palavuses. Kui meie (või vähemalt mina) igatseme suvevalgust ja -soojust, on lohutav lugeda, kuidas ka lauspäikese all leidub kõikvõimalikke mõistetamatuid ja…









