Uued raamatud

15-17 | 2018 | Moritz von Kotzebue “Teekond Pärsiasse”

Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Agur Benno.

Ida-Virumaal sündinud baltisaksa aadlimees (1789‒1861), Vene sõjaväelane ja maailmarändur, suundus 1817. aastal üle Kaukasuse koos Vene keiserliku saatkonnaga Pärsiasse, kinnitama Venemaa ja Pärsia vahelist igavest rahu. Elamusliku ja värvika teekonna kirjelduse avaldas trükis autori isa, Eesti kirjandus- ja teatriloost tuttav August von Kotzebue 1819. aastal.

136 lk.
Hind 5.50.
Peagi saadaval ka e-raamatuna.
Loe katkendit raamatust.

12-14 | 2018 | Inga Gaile “Klaas”

Läti keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Aive Mandel

Romaan kuulub Läti ajaloost inspireeritud sarja „Meie. Läti, XX sajand” ja selle aineseks on 1930. aastad. Erinevate minajutustajate silmade läbi joonistub pilt omaaegsest vaimsest ja poliitilisest õhustikust, kuid samal ajal jutustatakse siin lugu armastusest, õnne ja hingerahu otsimisest, loobumistest ja leidmistest, mis käib inimeseks olemisega kaasas igal ajastul.

Tõlke väljaandmist toetas Läti kultuurkapital.
Kaanekujunduses kasutatud foto autor on Ģirts Ragelis.

144 lk.
Hind 5.50
Saadaval ka e-raamatuna.
Loe katkendit raamatust.

10-11 | 2018 | Jossif Brodski “Atlantise lähistel. Valik luuletusi”

Vene ja inglise keelest tõlkinud Maria-Kristiina Lotman
Koostanud ja järelsõna kirjutanud Mihhail Lotman

Vene uuema luule klassiku ja nobelisti Jossif Brodski (1940–1996) esimene eestikeelne kogumik, millesse on valitud 36 antiigiteemalist luuletust ja luuletsüklit kirjaniku kõigist loomeperioodidest.

Antiik on Brodskile oluline oma luuleilma loomise allikas, miski, mis on ammu möödunud ja samas varemete ja viidete kaudu ruumis pidevalt kohal ja pakub nii samastumisvõimalusi kui ka paralleele tänapäevaga. „Mul on tihti tunne, et osalesin Marathoni lahingus, randusin Caesariga Liibüas,“ ütleb ta.

Raamatu lõpust leiab Mihhail Lotmani põhjaliku saatesõna.

120 lk.
Hind 4.50
Saadaval ka e-raamatuna.
Loe kahte luuletust siit.
Loe tõlkija saatesõna siit.

6-9 | 2018 | Robert Walser “Õed-vennad Tannerid”

Saksa keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Liisi Rünkla.

Šveitsi kirjanduse iseäralik klassik avaldas oma olulisemad romaanid XX sajandi esimesel kümnendil, tema stiilist pidasid lugu Franz Kafka, Robert Musil, Hermann Hesse, Walter Benjamin, kuid laiemale publikule jäi ta eluajal peaaegu tundmatuks. Seda enam tuleb imeks panna tema edasielamist oma tegelastes, kirkais kurbades klounides, kes näevad maailma nagu vahel igaüks meist ‒ ja ikkagi hoopis teisiti.
Eesti keeles on nüüd võimalik lugeda peaaegu kõiki tema tähtsamaid teoseid („Abiline“ Rita Tasa tõlkes 1984 ja „Jakob von Gunten“ Mati Sirkli tõlkes 2008). „Loomingu Raamatukogus“ on 2008 ilmunud ka teise Šveitsi kirjaniku Jürg Amanni omapärane hommage-romaan „Robert Walseri eksiminek ehk Ootamatu vaitjäämine“.

208 lk.
Hind 6.40
Saadaval ka e-raamatuna.
Loe tõlkija saatesõna.
Loe katkendit raamatust.

5 | 2018 | Émile Zola “Kuidas surrakse”

Prantsuse keelest tõlkinud Heete Sahkai, saatesõna kirjutanud Märt Väljataga.

Viis naturalistlikku olustikupildikest sellest, kuidas surevad inimesed XIX sajandi Prantsusmaal: kuidas sureb aadlimees, kodanlaseproua, poepidaja, laps lihtrahva hulgast ja talupoeg.
„Nüüd tahan teile kirjeldada surma komöödiat, viimseid grimasse – kuidas lahkuvad lavalt selle maailma suured ja väikesed, rikkad ja vaesed ning milline nutukoor või naerupahvak neid saadab,” ütleb autor ise raamatu esmatrüki eessõnas.
Raamatu lõpust leiab Märt Väljataga saatesõna „Ääremärkusi ühele kirjanduslikule tanatograafiale”.

48 lk.
Hind 3.50
Saadaval ka e-raamatuna.
Loe katkendit raamatust.
Loe saatesõna.

3-4 | 2018 | Patrik Ouředník. “Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu”

Tšehhi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Küllike Tohver.

Mis on tõde? Mida me mäletame? Kes on süüdi? Millal saabub maailmalõpp? Kas Euroopa on mäda? Kuidas jõuda tarkuse läteteni? On see kõik üldse oluline?
„Europeana” on viimase 30 aasta tšehhi kirjanduse üks enim müüdud, tõlgitud ja lavale seatud teoseid. Autor põimib kokku sadu vastakaid hääli, mõttelende, nägemusi, unistusi, mälestusi, sündmusi ja nende tõlgendusi, neist ühtki selgelt eelistamata. Kokku moodustub äärmiselt omapärane, läbinägelik ja hea tšehhi huumoriga pikitud irooniline vaade Euroopa XX sajandi ajaloole.

104 lk.
Hind 4.50.
Saadaval ka e-raamatuna.
Loe katkendit raamatust.
Loe saatesõna.

1-2 | 2018 | „Kuusteist Eesti kirja“

Tiit Aleksejev, P. I. Filimonov, Meelis Friedenthal, Andrei Hvostov, Jan Kaus, Indrek Koff, Kalle Käsper, Paavo Matsin, Ülo Mattheus, Enn Nõu, Olev Remsu, Peeter Sauter, Lauri Sommer, Urmas Vadi, Rein Veidemann ja Toomas Vint

Kogumikust leiab 16 Eesti meesprosaisti kirjad, mille nad kirjutasid tegelikele või imaginaarsetele adressaatidele.
Mida tahavad Eesti mehed öelda elu ja kunsti, Eesti oleviku, tuleviku ja mineviku kohta? Kellele nad esitavad eksistentsiaalseid küsimusi? Mida vihkavad ja põlgavad, mida soovivad ja loodavad?
Kas nendes kirjades väljendub meie praeguse elu läbilõige ja vaimuseis?

Kogumikku “Kuusteist Eesti kirja” võib pidada mõtteliseks järjeks varem „Loomingu Raamatukogu“ sarjas ilmunud Eesti naiskirjanike kogumikele „Kaksteist eesti kirja“ (1995) ja „Kolmteist Eesti kirja“ (2016).

112 lk.
Hind 4.50.
Saadaval ka e-raamatuna.
Loe toimetuse eessõna.
Loe Jan Kausi kirja “Kiri olevikust”.