Räägivad
-
„Melanhoolia on light. Selles pole küsimus. Küsimus, kas Ivanovi tekstid on ka masohhistlikud, on raskem. Loomulikult on. Jeekim, kui palju on kirjanikke, kes kirjutavad sellepärast, et nad saavad. Tänapäeval on lihtne raamatuid välja anda, ja mingid mõtted ikka pähe tulevad. Pannakse ehk kirjagi. Ja siis on Ivanov, kes peab kirjutama. Ma…
-
Kultuurisaates Presidendi raamatuklubi on vaatluse all läti kirjandus läbi Guntis Berelise jutukogu. Külas on tõlkijad Contra ja Ilze Talberga ning läti kirjanduse raamatuklubi. Vaata või loe siit.
-
Tõnu Karjatse festivali HeadRead toimkonnast soovitab: „Võiks isegi öelda, et „Jäälinnul“ on teatud teraapiline toime, sest ühelt poolt annab ta hääle neile, kel seda ei ole, ja teisalt võib ta avada silmi neil, kes on ka lihtsast rumalusest teisele raskeid üleelamisi põhjustanud. Võibolla hakkab mõni tänu sellele raamatule asjadest paremini…
-
„On suur ahvatlus alustada kirjutist vene kirurgist Nikolai Pirogovist väikese maalilise stseeniga Tartus Pirogovi pargis istuvatest tudengitest, kes tõenäoliselt ei pruugi tema kohta midagi teada. Sealne väärikas ametlik mälestusmärk ei vii tingimata mõtteid inimese tormilisele ja väljakutseterohkele saatusele.“ Boris Veizenev kirjutab Nikolai Pirogovi mälestusteraamatust „Elu küsimusi. Vana arsti päevaraamat“. Loe…
-
„Tumedatesse talvekuudesse sobib ikka lugemiseks Argentina n-ö gooti realismi staari Mariana Enriqueze kaheteistkümne lühijutuga kogumik. Kui meil on õues kõle pimedus, on Enriqueze maailma linnad ja külad alatasa lämmatavas palavuses. Kui meie (või vähemalt mina) igatseme suvevalgust ja -soojust, on lohutav lugeda, kuidas ka lauspäikese all leidub kõikvõimalikke mõistetamatuid ja…
-
„Niisiis on raamatu puhul korduvalt rõhutatud, kui päevakajaliselt ta mõjub, olgugi et on kirjutatud tubli 60 aastat tagasi. Lugedes raamatu kajastusi teistest riikidest ja ajastutest, jõuavad kõik välja sama asjani – sügava äratundmiseni. Seda muutumatust imestan isegi. Loomulikult noored ise, mis iganes rahvusest või riigist nad ilmselt ka ei tule. Soditi…
-
Kaisa Kaer festivali HeadRead toimkonnast soovitab: „Kuigi Brigitta Davidjantsi jutukogumik „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“ keskendub ennekõike 1980. ja 1990. aastate argielule, on ka selle põhjal ilmne, et selget polnud selles ajas midagi. Autori armeenia-eesti-läti taust tähendab ühtlasi, et ka peresuhetesse tulevad paratamatult sisse kaugemad geopoliitilised teemad (Armeenia-Aserbaidžaani konflikt) teravamalt…
-
ERR-i kultuuriportaali kirjandusaasta ülevaatest võttis sel korral osa 40 valdkonna spetsialisti, kelle hulgas on nii kirjanikke, kriitikuid, kirjandusteadlasi, kirjastajaid kui ka tõlkijaid. Kui viimastel aastatel on osalejad tõstnud esile ühe teose, siis sel korral tegime põhjalikuma kokkuvõtte, kus igaüks tõi välja kuni kümme parimat raamatut möödunud kirjandusaastast. Loomingu Raamatukogu toimetusel…
-
„Brigitta Davidjantsi „Plahvatus nätsuputkas ja teisi jutte“ on väikesele mahule vaatamata sama sisukas kui mõned pikemad perekonnasaagad.” kirjutab Boris Veizenev Sirbis. Loe lisaks siit.
-
„Algul ei saa vedama, pärast pidama ehk siis selle teksti maailma omaksvõtmine vajas natuke aega, ja noh, eks tegelikult raamatu lõpus on rohkem juttu sellest isiklikumast kogemusest mälukaotusega kaaslasest, mis on päris hingekriipivalt kirja pandud.” Lugejamulje raamatublogist Loterii. Loe edasi siit.
