Kohe alustuseks tahan juhtida tähelepanu ühele asjaolulule, millesse selle raamatu lugejad tihti kinni on jäänud: Nobeli preemia laureaadi Han Kangi teos „Taimetoitlane“ ei ole romaan kulinaariast või tervislikust toitumisest. Samuti ei analüüsita seal peensusteni eetilisi, moraalseid sotsiaalseid, poliitilisi või muid taimetoitluse tegureid ega käsitleta loomakasvatuse negatiivset mõju keskkonnale. „Taimetoitlane“ on hoopis lugu vaiksest mässajast. Lugu inimesest, kes painutab oma eluviisiga normaalseks peetu jäiku ahelaid „nii-on-alati-olnud“ raskes ketis.
Liha söömisest loobumine kõlab tänapäeva maailmas ju üsna tavapäraselt? Kuid rangete normidega traditsioonilises Korea perekonnas külvab peategelase Yeong-hye otsus korralikult kaost. Taimetoitlaseks hakkamine – see on midagi radikaalset, häirivat, ühiskonna alustalasid lammutavat. Seda enam, et selle äärmusliku otsuse teeb naine. Et naine teeb otsuse oma keha üle.
Seetõttu hakkab kogu suguvõsa sundima Yeong-hyed liha sööma. Jah, mitte taimetoitlus, vaid traditsioonid ja sund on selle loo peategelased.
Naise, kelle valikuid ei mõista ta enda abikaasa ega õdegi, on autor taandanud – teadlikult taustale. Läbi kolme jutustuse kuuleme tema elust rääkimas kolme häält, kellest ükski pole peategelase enda hääl. Nii nagu patriarhaarsetes ühiskondades tihti, on ka peategelaselt Yeong-hyelt hääl ära võetud.
Vaid harvadel hetkedel saame heita pilgu tema sisemaailma, kust paljastub raske lapsepõlv karmi isa käe all, sobimatus normidega ja soov leida iseennast. Skalpellteravalt näitab Han Kang, mida tähendab süütu lapsepõlv vägivaldsetes tingimustes ning mis juhtub inimesega, kes ei mahu etteantud raamidesse.
Samuti tõstatab autor laiemaid küsimusi naiste süsteemse allasurumise, kehalise enesemääratlusõiguse ning meheliku pilgu kohta, mis naisi kriitiliselt hindab või seksualiseerib. Toit on loos võimsaks kujundiks, mille abil Yeog-hye võtab tagasi kontrolli oma keha üle.
Han Kang küsib ka naiste solidaarsuse järele, sest ainus inimene, kes võiks söömisest keelduvat Yeong-hyed mõista, on tema õde. Ometi ei saa need kaks sama lapsepõlve, kasvatuse ja taustsüsteemiga inimest omavahel päriselt kokku. Õde ei mõista taimetoitlust – milleks selline ühiskondlik vastuhakk?
„Taimetoitlane“ on täpse sulega ja tundlik lugu, kus järk-järgult avaneb tragöödia inimesest, kes ütleb lahti ühiskondlikest ootustest, et leida oma hääl. Sel viisil küsib autor lugejalt ebamugava küsimuse: kui vaba oled oma otsustes sina?