Kolm küsimust

Kolm küsimust

  • Kolm küsimust Ilona Martsonile

    LR esitab kolm küsimust Nikolai Pirogovi „Elu küsimusi. Vana arsti päevaraamat“ tõlkijale Ilona Martsonile. Pirogov on Tartus kohal platsi, lokaali ja kujuna, aga temast kui inimesest just palju peale märksõnade „kirurg“ ja „arstiteadlane“ ei teata. Missugune mulje Sinul temast mälestuste põhjal jäi? Selles raamatus oleks kui kaks Pirogovi – üks…

    Loe edasi

  • Kolm küsimust Kai-Mai Ajale

    LR esitab kolm küsimust Sabahattin Ali romaani „Kasukaga madonna“ tõlkijale Kai-Mai Ajale. Sabahattin Ali romaan „Kasukaga madonna“ on üsna kummalise saatusega raamat. 1943. aastal esimest korda ilmudes ei pälvinud ta just väga suurt tähelepanu, aastaid hiljem ja eriti just viimastel aastakümnetel on sellest aga saanud Türgis tõeline menuk, millest ilmub…

    Loe edasi

  • Kolm küsimust Eva-Stina Randojale

    LR esitab kolm küsimust Mariana Enriqueze „Asjad, mis me tules kaotasime“ tõlkijale Eva-Stina Randojale. 2023. aasta märtsis kirjutasid sa LR-ile küsimuse, et kas meil on plaanis välja anda midagi Argentiina kaasaegsest kirjandusest, et sa hea meelega tõlgiksid. Mariana Enriquez oli meil tõesti parasjagu mõttes ja nii lõimegi käed. Miks just…

    Loe edasi

  • LR esitab kolm küsimust Max Blecheri „Juhtumusi vahetus ebatõeluses“ tõlkijale Riina Jesminile. Kui LR pakkus sulle tõlkimiseks Max Blecheri “Sanatooriumipäevikut” (LR 2020) ja “Juhtumusi vahetus ebatõeluses” (LR 2024), siis polnud see sul kindlasti esimene kohtumine Blecheri loominguga. Kas mäletad, millal temast teadlikuks said ja mis sind tema juures võlus ja võlub,…

    Loe edasi

  • Kolm küsimust Liisa Ady Oksale

    LR esitab kolm küsimust Philip Rothi „Nemesis“ tõlkijale Liisa Ady Oksale. „Nemesis“ oli Philip Rothi kirjanikutee lõpp-punkt ja nüüd algas sellest raamatust hoopis üks loodetavasti pikk ja huvitav tõlkijateekond. Kas see oli hea koht, kust teele asuda?

    Loe edasi

  • Kolm küsimust Leena Tomasbergile

    LR esitab kolm küsimust Pierre Michoni teose „Rimbaud, poeg“ tõlkijale Leena Tomasbergile. Arthur Rimbaud’ kuju on Pierre Michoni loomingus kohal juba tema loometee algusest saati ja nende elulugudes on koguni hämmastavaid paralleele, mida sa oma saatesõnas ka välja tood. Hästi enam ei mäletagi, millal meie esimest korda rääkisime „Rimbaud, poja“…

    Loe edasi

  • Kolm küsimust Heili Sepale

    LR esitab kolm küsimust Nii Ayikwei Parkese „Sinise linnu saladus“ tõlkijale Heili Sepale. „Sinise linnu saladuse“ mitmehäälsusega kaasneb mitmekeelsus, registrite paljusus, mida oled saatesõnas eraldi käsitlenud. Mind on alati huvitanud, kuidas on inimeste peas korraldatud nende mentaalne leksikon. Kujutan seda vahel ette vanamoodsa kataloogikapina, kus on perfokaardid sõnadega, mida näiteks aeg-ajalt…

    Loe edasi

  • LR esitab kolm küsimust Ondjaki romaani „VanaemaÜheksa ja soveti saladus“ tõlkijale Leenu Nigule. „VanaemaÜheksa ja soveti saladus“ – juba romaani pealkiri tekitab lõbusat uudishimu. Kas mäletad, millal ja millega see raamat sinu huviorbiiti jõudis, et oskasid seda LR-ile avaldamiseks pakkuda? Tõtt-öelda, ega ma täpselt ei mäletagi. Eksemplar „Vanaema“ 2008. aastal…

    Loe edasi

  • Kolm küsimust Maria Eskole

    LR esitab kolm küsimust Alice Zeniteri romaani “Kes neid jõuaks lahuta” tõlkijale Maria Eskole. „Kes neid jõuaks lahuta“ on taas kord üks „pudelipost“, mis nii sobival hetkel lugejateni jõuab. Zeniter kirjutas selle romaani omamoodi vastulausena tookord värskelt ametisse asunud president Nicolas Sarkozy parempöördele ja immigratsioonipoliitika karmistamisele. Tänavu jaanuaris võeti vastu…

    Loe edasi

  • Kolm küsimust Veronika Einbergile

    LR esitab kolm küsimust Andri Krasnjaštšõhhi „Jumal on. +/-“ tõlkijale Veronika Einbergile.   Mäletan lapsepõlvest, et mu isal oli pardel salapärase kirjaga ХАРКІВ (selgub, et seda kaubamärki kasutatakse ja pardleid tehakse endiselt). Ukraina keelele ei olnud mul aga pärast seda miskipärast põhjust mõelda enne, kui toimetajatööd tegema hakkasin. Kuidas jõudsid ukraina…

    Loe edasi

Loomingu Raamatukogu