LR kuldsari

„LR kuldsari“ toob uuesti lugejate ette valiku Loomingu Raamatukogus läbi aegade ilmunud teostest. Need on kuue kümnendi lemmikud, mis kinnitavad, et klassika ei aegu! Aastas ilmub kuus raamatut, üks raamat iga kahe kuu tagant.

2020 ILMUVAD RAAMATUD
Klõpsa kaanepildil, et raamatust lähemalt lugeda!

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

„LR kuldsarja“ esimese aastakäigu teosed on müügil raamatupoodides üle Eesti.

Kuldsarja on kujundanud Maris Kaskmann.

Sarja ilmumist toetab „Eesti Novell“. Vaata lisa: www.eestinovell.ee

NB! Kultuurilehe väljaannete aastatellimusele saab soodsa hinnaga lisada kogumiku „Eesti novell 2020“, mis koondab põneva valiku parematest eelmisel kalendriaastal ilmunud novellidest. Pakkumine kehtib aasta lõpuni.
Täpsemad tingimused ja tellimuse vormistamine: www.tellimine.ee/kuldsari

 

Jaroslav Hašek. „Geniaalne idioot. Huumori kool“

Tšehhi keelest tõlkinud Lembit Remmelgas ja Leo Metsar

Uustrükile saatesõna kirjutanud Toomas Kall

Tšehhi esihumoristi ja satiirikirjaniku Jaroslav Hašeki (1883–1923) juttude valimik sisaldab lugusid Eestiski palavalt armastatud geniaalse idioodi, vahva sõdur Švejki nooruspõlvest ja mõistagi killukesi tema tegemistest maailmasõja päevilt. Samuti leiab lugeja kogumikust katkendeid pamflett-romaanist „Seaduse Raamides Rahuliku Edenemise Partei poliitiline ja sotsiaalne ajalugu“ ning mitmeid humoreske, mille on illustratsioonidega varustanud Hašeki kauaaegne sõber Josef Lada.

Ilmunud jaanuaris 2020.

E-raamatuna saadaval siin ja siin.

Esitrükk:
Jaroslav Hašek. „Geniaalne idioot“, tlk. Lembit Remmelgas, LR 1983 nr. 20/21
Jaroslav Hašek. „Huumori kool“, tlk. Leo Metsar, LR 1958 nr. 16

Ingmar Bergman. „Fanny ja Alexander“

Rootsi keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Ülev Aaloe

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises draamas avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare’i „Hamleti“ lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Samanimeline linateos, mida kriitikud on nimetanud Bergmani hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Ilmunud märtsis 2020.

E-raamatuna saadaval siin ja siin.

Esitrükk:
Ingmar Bergman. „Fanny ja Alexander“, tlk. Ülev Aaloe, LR 1991 nr. 18–21

Tommaso Campanella. „Päikeselinn“

Itaalia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Kristiina Rebane

Itaalia filosoof, teoloog ja luuletaja Tommaso Campanella (1568–1639) oli kahtlemata üks silmapaistvamaid renessansiaja utopiste. Ketserluses ja võimudevastasele mässule õhutamises süüdistatud vaimulikku karistati korduvalt nii vabadusekaotuse kui ka piinamisega. Vanglas teeskles ta hullumeelset ning tänu veenvale esitusele pääses hukkamisest. Vangistuses olles sündis 1602. aastal ka „Päikeselinna“ käsikiri, mis suure saladuskatte all leht lehe haaval vanglast välja toimetati.

Oma tuntuimas teoses visandab Campanella ideaalriigi, mille kodanikud elavad omalaadses kommuunis: eraomandit seal ei tunta, kõik tööd tehakse ära ühiselt ning igaüks saab pidada ametit, „mille peale tal kõige rohkem soont ja hakkamist on“. Ridade vahele on mõistagi pikitud ka kriitikat autori kaasaegsete elukorralduse ja tol ajal valitsenud mõtteviiside pihta. Campanella lootis, et Päikeselinna-sarnast ideaalriiki on võimalik ka tegelikkuses ellu kutsuda, ja eri vahendeid appi võttes prooviski ta seda korduvalt teha. Tema katsed olid küll määratud läbikukkumisele, ometi leidsid mitmed tema ideed hiljem edasi arendamist, need oli eeskujuks nii prantsuse revolutsionääridele kui ka XIX sajandi positivistidele ja sotsialistidele.

„Päikeselinna“ uustrükk ilmub Kristiina Rebase redigeeritud tõlkes ning täiendatud kommentaaride ja saatesõnaga.

Lugejaid kutsutakse üles saatma pilte ja videoid.

LR kutsub kõiki kuldsarja sõpru esitlema Päikeselinna üle kogu Eestimaa. Selleks ootame lugejate pilte raamatust ja raamatuga ning videoid lemmiktsitaatidega. Materjalid palume saata: kuldsari@loominguraamatukogu.ee

E-raamatuna saadaval siin ja siin.

Esitrükk:
Tommaso Campanella. „Päikeselinn“, tlk. Kristiina Rebane, LR 2005 nr. 15

Pierre Bayard. „Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?“

Prantsuse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Tanel Lepsoo

Mida õigupoolest tähendab see, kui inimene ütleb, et ta on üht või teist raamatut lugenud? Mis vahe on raamatu mittelugemisel ja raamatust mittehuvitumisel? Väljakutsuva pealkirjaga teoses kutsub prantsuse esseist, kirjandusõppejõud ja psühhoanalüütik Pierre Bayard (sünd. 1954) üle saama raamatu mittelugemisega seotud häbist, sõnastab nii eluliste olukordade kui ka kirjandusklassika abil erinevaid lugemise astmeid ning näitab, et raamatute tundmaõppimiseks võib olla tõhusamaidki viise kui nende lugemine.

E-raamatuna saadaval siin ja siin.

Esitrükk:
Pierre Bayard. „Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?“, tlk. Tanel Lepsoo, LR 2008 nr. 18–20

Doris Lessing. „Imerohi ei ole müüdav“

Inglise keelest tõlkinud Valda Raud ja Krista Kaer. Uustrükile saatesõna kirjutanud Krista Kaer.

Armastatud inglise kirjaniku ja nobelisti Doris Lessingi (1919–2013) Aafrika-lugude aines pärineb peamiselt tema lapsepõlvest, millest suurema osa veetis ta vanemate farmis Rodeesias. Lessing visandab meisterlikult pilte Aafrika loodusest, ent veelgi hingelähedasem on tema jaoks mustanahalise põliselaniku ja valge koloniseerija omavaheline suhe, mis avaneb lugejale ilustamatult autori tundliku ja terava pilgu läbi.

Lisaks 1957. aastal LR-is ilmunud kolmele loole on uues valimikus kolm uut lugu, mis pole varem eesti keeles ilmunud.

Ilmub novembris 2020.

Saadaval ka e-raamatuna.

Esitrükk:
Doris Lessingi. „Imerohi ei ole müüdav“, tlk. Valda Raud, LR 1957 nr. 5