Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Katrin Kaugver.

Maximilian Albert Dauthendey (1867–1918), kirjanik, maalikunstnik ja rännumees, on kaheksa vaatega Biwa järve maastikule elustanud vana, Hiinast laenatud kunstitraditsiooni, mille jaapani kunstnikud kohaldasid Jaapani paikadele ja looduspiltidele.

Kaheksa vaate hulgas on alati ehapuna, lumi, sügiskuu, õhtul koju pöörduvad purjekad, templikellad, metshanede lend, vihm ja päikseloojang. Piltide objekt on niisiis kindlaks määratud, kuid paigad erinevad. Biwa järve ümbrus oli üks tuntuimaid ja populaarsemaid maastikke, mida piltidel kujutati.

Raamat ilmub Loomingu Raamatukogu kuldsarja erinumbrina.

Esitrükk:
Max Dauthendey „Biwa järve kaheksa nägu“, tlk Katrin Kaugver, LR, 2005, nr 5–7

Loe katkendit raamatust.

Saadaval ka e-raamatuna.

Paberraamatu leiab Apollost, Biblioteegist, Krisost, Raamatukoist, Rahva Raamatust ja Lehepunkti müügipunktidest üle Eesti.

Anaïs Nini „Spioon armastuse majas“ jälgib Sabinat, naist, kes armastust otsides end naudingutesse kaotab. Justkui näitleja vahetab naine rolle vastavalt sellele, kellega parasjagu aega veedab, kadestades seejuures kergust, millega päris näitlejad igal õhtul oma lava-mina maha jätavad ja tavaellu naasevad. Sabina peab iga rolli osaks endast ning nendib ühel varahommikul, et saab esimest korda aru Duchamp’i maalist „Trepist laskuv akt“, kus trepist alla kõnnivad ühe ja sama naise kaheksa või kümme kontuuri nagu naise isiksuse mitu paljastust, mis on osavalt mitmeks kihiks jagatud. Ühte pole võimalik teisest eraldada, nii nagu ei saa me koju naastes maha koorida oma nahka. 

1954. aastal ilmudes äratas lugu tähelepanu kangelanna tõttu, kellel võib näha varem meestegelastele iseloomulikuks peetud jooni: ta otsib aktiivselt armusuhteid, kuid hülgab need kergekäeliselt. Kõike seda saadab hirm end liigselt siduda ning samas kõigele vasturääkiv turvatunde otsing.

Anaïs Nin (1903–1977) oli USA kirjanik, kes on enim tuntud oma päevikute, aga ka romaanide poolest, mis tihti käsitlesid naiselikkust ja seksuaalsust.

Uustrükki saadab tõlkija Anne Lange järelsõna, mis avab autori loomingu põhimõtteid ja tagamaid.

Esitrükk:
Anaïs Nin „Spioon armastuse majas“, tlk Anne Lange, LR, 1993, nr 46–47

Loe katkendit raamatust.

Saadaval ka e-raamatuna.

Paberraamatu leiab Apollost, Biblioteegist, Krisost, Raamatukoist, Rahva Raamatust ja Lehepunkti müügipunktidest üle Eesti.

„Via Regia“ on lugu elust ja teatrist. Või on need üks ja seesama? Minajutustaja Heinrich Holla räägib loo oma sõbra Illimar Kooneni saatusest, kes ajas taga Suuri Ideid ning oli veendunud, et „teatrielu on tegelikult reaalne elu“ ja „laval ei tehta kunsti, vaid elatakse“. Kahe sõbra põimunud elulugude kaudu avaneb lugejale vaade alevis kasvamisest, linna elama asumisest, õpi- ja kohanemisraskustest ning elamise rõõmust ja valust. Kõike seda saatmas Teatri hele täht.

„Elu võimalikkusest kosmoses“ kuulub Mati Undi varase loomingu hulka, ent juba selles teoses võib märgata hiljem autorile nii iseloomulikuks saanud elemente, nagu võõristus ja argimütoloogiad. Teemadeks armastuseotsing, oskamatus elada ning küsimused selle kõige olulisusest universumi skaalal.

Uustrüki saatesõna on kirjutanud Tiit Hennoste.

Ilmub jaanuaris 2024
Saadaval ka e-raamatuna

Esitrükid:
Mati Unt „Via Regia“ LR, 1975, nr 9
Mati Unt „Elu võimalikkusest kosmoses“ LR, 1967, nr 4

Loe katkendit raamatust.

Saadaval ka e-raamatuna.

Paberraamatu leiab Apollost, Biblioteegist, Krisost, Raamatukoist, Rahva Raamatust ja Lehepunkti müügipunktidest üle Eesti.