“Oma müütilisel tõlkijateekonnal oled kohtunud ja kohtud veel mitmete tekstidega – või on see üks ja sama, mis ilmub erinevais vormes, võtab üha uusi kujusid? – küll peibutades, küll eksitades –, aga igaühel neist on sulle varjatud sõnum. Võib-olla peitub iga sellise teksti põhjas üks täht. Alles siis, kui jõuad tõlkimisega lõpule, kui oled lahendanud kõik mõistatused, millega ikka ja jälle pinevalt silmitsi seisad, leiad selle tähe. Pista see taskusse, hoia tallel, isegi kui esiotsa kehitad õlgu ega tea, mis sellest arvata. Ja liigu edasi.”
Nii kirjutab XII “Tõlkija hääle” sissejuhatavas artiklis “Tõlke müsteerium” Doris Kareva. Pista “Tõlkija hääl” taskusse, hoia tallel, isegi kui esiotsa kehitad õlgu ega tea, mis sellest arvata. Ja liigu edasi.