„Esialgu lõputu heietamisena näiv katkendlik stiil on selgelt teadlik valik. Lilli Luuk ei kirjuta niivõrd sündmustest, vaid sellest, kuidas sündmused inimestesse jäävad – kuidas mingi juhuslik lõhn, koht või lause võib aastakümneid hiljem tuua tagasi terve maailma. Tema loomingus kordub huvi selle vastu, kuidas Eesti lähiajalugu ei eksisteeri ainult õpikutes, vaid inimeste isiklikes lugudes, perekondlikes traumades ja edasi antud mälestustes.“
Emel-Elizabeth Tuulik kirjutab Lilli Luugi novellikogust „Lühike sõjaajalugu“. Loe edasi siit.