“Ühiskonnamuutuste kujutamisest märgilisem on siiski ühe lapse/tüdruku/naise kujunemise lugu. Siinkohal ei saa üle ega ümber Vanaema kujust. Vanaema on müütiline suurus, peaaegu et Jumal. Keegi, kel on aega lapselapsele pühenduda, kel jagub enam tähelepanu kui kiires elus rähklevatel vanematel. Loogi tegelase vana(vana)ema kannatlikkus, jäägitu armastus tekitab lausa ilmajäetusetunde neis, kes pole ise midagi sellist oma esiemade kaudu kogenud. Vanaema annab edasi üht väga kauget aega koos looduse hingestatuse, lugude, laulude-tantsude, uskumuste, rahvatarkuste ja kõige muuga, mida meie regilauluaegne kultuur endas kätkeb. Mikitalikult väljendudes: Vanaema on kui meie kultuuri põhi.”
Monica-Linde Klemet kirjutab Kairi Loogi romaanist “Tantsi tolm põrandast”. Loe lisaks siit.